RUTTAGOL E NGENNDI SARIYAYANKOORI : ƳEEWEN MBAYLANDURU GINE NDUN.

Bimmbi ñannde suɓo-suɓo ngon fii ka mbatu mawngu e ka komiinuuji, caggal sakkitoral ngal fii ruttugol ngenndi ndin e laawol sariyayankewol, Ardiiɗo yaakitoraaɓe ɓen Aamadu Wuuri Baa nodditii liggotooɓe ka laamorde makko fii jarnugol ɓe faadee e ndarannde nden e oo saa’i fewndiiɗo ɗoo jeyaaɗo e taarika genndi ndin e weeɓitugol kuugal laamu ngun. « Ko ɗaɓɓaa kon, ko deeƴere duumiinde, huunde yawitataake, huutoren gannde heɓiiɗe ɗen fow fewndo oo saa’i ɗoo ». holli Ardiiɗo yaakitoraaɓe ɓen.

Gila ka njuɓɓudi eɓɓoore ngenndiyankoore fii winnditugol ɓii-leydi en (PN6RAVEC) e hitaande 2024 haa e suɓungo fii Ardiigu Hawtaandi ndin e ngoo ka mbatu mawngu e komiinuuji, Ardiiɗo yaakitoraaɓe ɓen anndintinii ligge waɗaaɗe ɗen e hoore himo annditina caɗeele bugitoraaɗe ɓaawo sabu ɗun no ardii kala kuugal. O torii gooto kala etugol manngu kuugal ngal. Damal goo udditike ɗoo e yeeso : ko ñinnugol eɓɓoore renndo Ardiiɗo Hawtaandi ndin Maamadii Dummbuyaa.

« Gine e nder ɗii duuɓi jappanɗe jowi aroji ko fewndo ɗoo timmbetee » o anndintini ko dolnorgol lo’e ngenndi ndin  wano : ilan yiite, laaɓal, alhaaliiji yulirɗe, caɗee jamaaji, newinaare ngurndan jamaa on.

Tippude e ɗun ɗoo fow, Ardiiɗo hawtaandi ndin no torii jamaa on jogondiral e needi e ardinngol ɓure : « hiɗen mari golle, en alaa saa’i wedditeteeɗo ».

Aamadu Wuuri Baa heyɗintini kugal makko fadee e sar’inaaɗi farliiɗi immorde Sariya Mawɗo on o anndintini faadaare Ardiiɗo Hawtaandi ndin, ko ɓantugol Gine, moƴƴintina hakkunde jamaaji ɗin, fewtina fow faadee e aroore moƴƴere. « No farlii en gaynugol » hommbiri Ardiiɗo yaakitoraaɓe ɓen.

KAAWEE KANNGOLIYAA : ARDIIƊO YAAKITORAAƁE ƁEN NO SEENII HIWRAGOL WALLINAAƁE ƁEN DONKA

Konaakiri ñannde 30 duujal 2026 Ardiiɗo yaakitoraaɓe ɓen Aamadu Wuuri Baa seenino ka labutaani Donkaa fii hiwragol sumuɓe ɓen Kangoliyaa ka suuperefektiir Diberekaa ka otowal adoowal kuɓɓan ngal yani huɓɓi ɗon.

On kaawee ɓittinii moƴƴa non jamaaji ngal kawtal e ɗuuɗuɓe sonjike. Yaakitoraaɗo fii cellal ngal sonna Khaitee Saal hollii wonndema yiitete ngen hewtuno yimɓe noogayo e maɓɓe  sappo e ɗiɗo barme mun tiiɗuno. Ɓen ɗon addano ko ɓuri e yaawude ka labutaani Donkaa fii no ɓe ñawndiree.

Ka ɓe waalii hiɓe ñawndaade ɗon, Ardiiɗo yaakitoraaɓe ɓen yurminii toranii ɓe cellal e hoore himo weltanii jamaa on faadee wakkilaare maɓɓe nden fii hita bone on layu ɓuri non e wakkilaare njuɓɓudiiji ɗin fow fii no barmuɓe ɓen dankoree ko ɓuri e yaawude.

Ardiiɗo yaakitoraaɓe ɓen hollii wonndema ɗee taƴƴalle ɗoo ko e kaawee ɗe jeyaa, O torii yo jamaa on yacco e waajuuji gasayɗi adintinde haɗugol sifa oo kaawee tentinii layingol waajuuji ɗin kala ka  wununnde mun, e  kawtirɓe ɓen njane ɗen sifa ɗii piiji .

Nde tawnoo kiwal ɓii-leydi ko farluyee neɗɗo fow, haray hino haani ka tawata gooto kala no waawi waajaade yimɓe ɓen ardingol kuuɗe moƴƴe gasayɗe hiwude wonkiiji maɓɓe ɗin.

Ardiiɗo yaakitoraaɓe ɓen, holli fahin wonndema Ardiiɗo hawtaandi ndin hummpitaama no woni e yaarude non. Wonnde o hollii laamu ngun yo ngu fawto ñawndugol barmuɓe ɓen. E innde maggu, o yaalinii ɓeynguure faatoraande nden e jamaa Kangoliyaa on e hoore himo toroo yo Alla hayfiniran barmuɓe ɓen cellal.

SUƁƁO-SUƁO FII MBATU-MAWNGU NUN E KOMIINUUJI ƊIN : ARDIIƊO YAAKITORAAƁE ƁEN NO TORII GINENAAƁE ƁEN SEENAGOL KA SUƁNGOOJI

Konaakiri ñannde 31 duujal 2026 Ardiiɗo yaakitoraaɓe ɓen tottii haqqee mun faade e ñinnugol suɓo-suɓo ngon, ka komiin Lammbanñi. Ɗun ko suɓo humondirngo e mbatu mawngu ngun e ardotooɓe Komminuuji ɗin. E nder Hawtaandi Gine ndin.

Ɓay o yaltii ko biroo suɓorɗo, Ardiiɗo yaakitoraaɓe ɓen, jammi ndee ñalaande jeyaande e ɓuruɗe hittude wonannde taariika ngenndi ndin. O anndintini wonndema ngoo suɓo ɗoo hommbay rutannde Gine nden e laawol ngenndi Sariyayankoori. Gila ka winditagol jamaa on e wununndeeji maɓɓe ɗin. (RGPH-4), eɓɓoore ngenndiyankoore fii winnditugol ɓii-leydi en ka (PN-RAVEC), daginngol Sariya Mawɗo on immorde e laatinal (referandoom) e suɓo Ardiiɗo Hawtaandi ndin.

Ardiiɗo yaakitoraaɓe ɓen torii jamaa on, yaltugol tawdee e ngoo suɓo-suɓo. E ɓe tottaali taho haqqeeji mun suɓagol ngol yo hewtu ka haani suɓaade ɗon suɓoo. Fii no leydi ndin ruttora e laawol sariyayankewol.

« fewndo ka fewndii ɗoo, ɗaaniiɓe ɓen yo finu seenoo suɓoo », o ɓanngini e hoore himo ɓeyditi wonnde ittiri jamaa suiiɓe ɓen no tawaa e ko dagini suɓo-suɓo ngon.

Ardiiɗo yaakitoraaɓe ɓen, tentinino e nafoore wonunde e suɓo-suɓo komiinuji ɗin nde tawnoo ko nokku ekkitorɗo ardagol. Wonannde jamaa on. Daginngol ɗun non no humondiri e yaltugol jamaa on seenoo suɓoo.

Anndintinen wonndema suɓo ko tugalal deeƴere e innoreede e ndimu. Koohoo Aamadu Wuuri Baa hollii wonndema duhiiɓe e sonnaaɓe aroyayɓe ardagol e ɗi suɓooji, no haani fewjoyde e innde ɓii-leydi e nder ndimu yottiingu.

Ardiiɗo yaakitoraaɓe ɓen, jarnii fota angisannde Ginenaaɓe ɓen, gila ka laamu ƴanngal haa ka fewndii ɗoo nde tawnoo ɓe jogitike giyaa gooto on fii no ngenndi ndin ruttora e laamu sariyayankoohu : « Miɗo torooɓe tawdeede e ngoo suɓo fewndiingo ɗoo. », o hommbiri.

 

 

ARTO HAJJU : ARDIIƊO YAAKITORAAƁE ƁEN NO TORII ƁUTTU E NANONDIRAL NGENNDI NDIN FAADEE E LAATAL SUƁO-SUƁO AROOWO NGON

Konaakiri ñannde 29 duujal 2026 – Ardiiɗo yaakitoraaɓe ɓen Aamadu Wuuri Baa hewtitii ɓaawo balɗe sappo hajju ka ca’e hormorɗe diina islaamu wonndude e sanna makko.

Ɓay ɓe hewtitii, Ardiiɗo yaakitoraaɓe ɓen weltanino jamaa Gine on, ɓe senndodi e makko waajuuji heɓiiɗi ɗin ka hajju.

« Men feƴƴinii ɗee balɗe sappo ɗoo e nder dewal, tooraare e micaaku. Ko saa’i fodduɗo e toraare, toranoo ngenndi ndin, toranoo jamaa on, toranoo lanɗo on, toranoo laamu ngun fii ɓantal Gine fow » Ɓe ɓanngini.

Ardiiɗo yaakitoraaɓe ɓen holluno wonndema ɓe waɗuno toraare Alla fii no golle ngenndi ndin toppitoree e nder ɓuttu e nder deeƴere.

Fii suɓo-suɓo saatiingo ngon, o torii alla yo ɗun laato no moƴƴiri e nder ɓuttu e nder nanondiral ngenndi ndin.

« meɗen torii yo ɗun feƴƴu e jam moƴƴere e nder nanondiral hakkunde ginenaaɓe ɓen fow », o ɓanngini.

Ɓay ɓe ruttike e yewtere fii hajju ngun, Ardiiɗo yaakitoraaɓe ɓen tiiɗinorno e ɓannginngol newaare e nanondiral ɗowungal hajju ngun. E wi’e makko, ɗun no haani ɗowugol ngendi ndin.

Ardiiɗo yaakitoraaɓe ɓen, jarnuno baylanduru mawndu ndu dawla Sa’udi Arabiiya dañi ndun, e banŋal hajju ngun. O weltaniiɓe tentinii koohoojo lontotooɗo on ka dawla Mohammed ben Salmaan fii pehe ƴettaaɗe ɗen e banŋe jaɓɓagol sanna miliyooji jamaa seeniiɓe ɓen immorde e aduna on fow.

Ka lannoode o holli wonndema yaadu makko ndun ka hajju nde tawnoo ko o julɗo, ko tottugol haqqee tugalal diinaa e nde tawnoo ko o ardiiɗo, ko nootagol e innde Gine fadee e ardiigu Sa’udii ngun.

KINNDIYAA : JANNGANNDE ALQUR’AAN FII ƁUTTU E NANONDIRAL RENNDO

Kinndiyaa ñannde 22 duujal 2026 Cukko Ardiiɗo jonnde nden ka yaakitorde aranere, Lansine Hawa Dummbuyaa wonndude e sonnaajo hooreejo kabinee on Sonna Faatumata Binta Jallo e wonndude e huɓindiiɓe buy ka yaakitorde aranere tawdaama e innde Ardiiɗo yaakitoraaɓe ɓen janngannde Alqur’aan ka juulirde mawnde Fisa-hopital ka saare Kinndiyaa..

Ko jibinaaɓe e nokkuure nden wonni ko timmbi haaju ngun fii ɓuttu e nanondiral, woni ka nokkuure maɓɓe maa nder leydi ndin fow fii ñinnugol ɓantal e nder laral Kinndiyaa ngal. Hi ngal yaadi e faandaare laamu ngun fii ɓantugol laral ngal wano waɗugol ndole e nder saare nden, darnugol duɗe, waɗugol boyli e alhaaliiji ɓantal heewuɗi.

Sonna Faatumata Binta Jallo ɓay ƴettii konngol o holli wonndema waɗugol toraare Alla fii ɓuttu, fii deeƴere ngenndi Gine ndin e hoore hara no tammbitii ɓantal nokkuure nden e laral ngal fow no jeyaa e giyaa mawɗo fii ƴellintingol Kinndiyaa.

Cukko Ardiiɗo jonnde nden Lancine Hawa Dummbuyaa weltanino duhiiɗo e sonnaajo sabu mawnugol faandaare nden. O weltori toraare nden sabu ɓuttu e nanondiral renndo ko aranal fii ɓantal ngenndi.

HAJJU 2026 : ARDIIƊO YAAKITORAAƁE ƁEN NO SEENII HORMINAGOL KA JUULIRDE NULAAƊO ON MADIINA

Immorde e seenayee maɓɓe on ko saare hormorde wonannde diina Islaamu e fii tottugol Hajju ngun Ardiiɗo yaakitoraaɓe ɓen Aamdu Wuuri Baa seenike ka juulirde hormorde Nulaaɗo Muhammadu ﷺ (Jam e Kissiyee yo Wonu e Makko) ka saare Madiina.

Ardiiɗo yaakitoraaɓe ɓen juulii, waɗii toraare Alla e ndee nokkure hormoteende, watti ɓe juuri yenaande nulaaɗo Muhammadu ﷺ nden e ɗe sahaabaaɓe maɓɓe ɗen.

E on saa’i, dewal jeyaangal e tugaale diina ɗen jowi, Ardiiɗo yaakitoraaɓe ɓen tottii haqqee mun wonnde e miliyonji julɓe iwruɓe e cenɗe ɗen nayii non e nder aduna on.

SENACIP 2026 : ARDIIƊO YAAKITORAAƁE ƁEN NO TORII ƁII-LEYDI’EN ARDINNGOL NDIMU FII SEMMBINNGOL ƁUTTU RENNDO NGON.

Konaakiri ñannde 15 duujal Ardiiɗo yaakitoraaɓe ɓen Aamadu Wuuri Baa udditii weeɓitannde jeegaɓere nden fii yontere ngendiyankoore fii ɓii-leydi e ɓuttu (SENACIP) ka jaabi-hattirde Gamal Abdel Naseer Konaakiri.

Ko ñinni tummbondiral ngal ko yaakitoraaɓe ɓen ka ardiigu immorde e yiilirde mawnde fii jiñinngol neɗankaaku e ɓuttu e ley tiitoonde « deeƴinngol nokkuure nden fii hettaare senndodaande ». Ɗun non ko fii tiiɗinngol yumondiral yewtidugol e nder teddungal e teddinngol ngenndi ndin wakkilina jamaa on faadee e ñinnugol ɓuttu e wonndigal newiingal.

Ndee weeɓitannde jeegaɓere  ko gila ñannde 15 haa ñannde 21 duujal 2026 waɗata e hoore leydi ndin fow.

Ka yewtere makko, yaakitoraaɗo ardiigu leydi ndin, Iburaahiima Kalil Konde holli wonndema baɗe heewuɗe no eɓɓaa waɗeede e nder perfektiirji ɗin 33 fii no newinirana ɓii-leydi’en wuuridugol e nder ngenndi ndin.

Ardiiɗo yaakitoraaɓe ɓen anndintini kañun wonndema ɓuttu e nanondiral ɓii-leydi’en no jeyaa e tugaale ɓuruɗe hittude ɗen fii ɓantal ngenndi. Himo toroo ginenaajo kala gorko e sonnaajo faandorgol ndee yontere semmbina wonndigal ngal e nder yurmondiral e nder teddungal : « Gine mo faalaɗen timmbude on newike woo si gooto kala e men angisike no newora. Ɓuttu hinaa dokkal ko ko toppitetee ñannde woo ñannde ». O ɓanngini.

Ardiiɗo yaakitoraaɓe ɓen tenntini yo tawu hara ɓii-leydi kala no wawtii hoore mun faadee e tallallakke ɗee yulirɗe renndo : «En fow men, hiɗen haani : ngenndi, ɓeynguure, duɗal huutorde e nder ndimu gannde kese ɗen e haqqille tafaaɗe ɗen ».

ARDIIƊO YAAKITORAAƁE ƁEN ƁANNGINII FAANDAARE LAAMU NGUN FII 2026

Konaakiri ñannde 15 duujal 2026 – Ardiiɗo yaakitoraaɓe ɓen Aamadu Wuuri Baa ardike ka geeci Kamayen tummbondiral fii hommbugol faandaare heyre huulanɗe ngenndi ndin faadee e hitaande 2026.

Ngal tummbondiral moftuno liggotooɓe ka laamu tentinii koolaaɓe kuugal, kippuɓe fii ɓantal BSD e ndartooɓe (inspekteer) iwruɓe e yaakitorɗe buy. Ɗun ko imminiraa ko fii semmbinngol ngenndi jowaɓiri ndin e ñinnugol huulanɗe immorde e Sariya Mawɗo on.

E nder yewtere makko Ardiiɗo Yaakitoraaɓe ɓen, tentinino e mbaylanduru loggundu fii kiwal maral ngenndi ndin immorde e rewrere e ɓural. O holli wonndema no haani ka ɓantal duumiingal yalta e mun sabu faandaaje ɗen no laaɓi pos hiɗe jogii etirɗe yaaduɗe e ngenndi ndin.

Oo Aala keso ɗoo, no tawaa e eɓɓoore Simanndu 2040 sabu ko ñoorol mbaylanduru faggudu ndun e renndo ngon. Ardiiɗo yaakitoraaɓe ɓen hollii wonndema ɗoworɗe ngenndi ndin fow yaaday ɗoo e yeeso e faandaaje ñinnuɗe ɗen.

Fii ñinnugol kuugal laamu ngun, alaaji buy jooni no yaadi e huulanɗe ɗe timmbuɗe ɗen fii no ardoree.

Yaakitorde kala no jogii ɓatakuru alhaali golle tippude e yaltudi ndarteteendi hitaande kala fii anndugol no kuugal ngal fewndorii e ɓure yaltayɗe e mun ɗen.

Aala on no timminiraa ɓure ɗiɗi:

  • Delivery Unit, haanuɗo ñinnugol eɓɓooje Simanndu 2040 ɗen fii ɓantal ngenndi ndin ;
  • GDB, haanuɗo ñinnude hummdaari wintaari newiindi e hiwaandi fii ɓannginngol ɓure Gine ɗen e banŋe faggudu timmbo suluuji, ƴewto e humindirgol liggotooɓe ɓen faadee e ɓantal fii fow.

Ardiiɗo yaakitoraaɓe ɓen, tentinike e nanondiral hakkunde eɓɓoore jawdi ndin e ñinnoo eɓɓooje ɗen fii haɓugol majjuru jawle, newina kuugal ngenndi ndin.

O hommbiri toragol huɓindiiɓe ardiigu ngun angisagol fii no ɗun ñinnora. O wattiɗon, 2026 no haani wonude hitaande ɓantal e nder tinnaare.

ANNDITANNDE FAADEE E ADIIƁE ƁEN KA HABRIRDE NGENNDIYANKOORE : ARDIIƊO HAWTAANDI NDIN NO LANNDII WURNITUGOL MIIJOOJI ADIIƁE ƁEN.

Konaakiri ñannde 14 duujal 2026 – Ardiiɗo yaakitoraaɓe ɓen Aamadu Wuuri Baa ardike ka jonnde HAC haaju annditanngol adiiɓe ɓen ka habrirde ngenndiyankoore.

Ko HAC on woni ko ñinni hajju on, seenino hen, jayndeyankooɓe wonuɓe e liggaade e fowtinaaɓe e karalɓe ka RTG e kawtite jaYndeyankooɓe e yaakitoraaɓe aramɓe ka yaakitorde fii kumpitti. Ɗun non ko fii weltanagol ɓee arammɓe ka habrirde ngenndiyankoore.

Ardiiɗo HAC, Buubakar Yaasin Jallo, hollii wonndema ngal kuugal no faandii anndinnde heyɓe ɓen taariika habrirde ngenndiyankoore nden, ɓannginana sukaaɓe ɓen ko feƴƴi gilaa ka sincugol nde haa ka fewndii ɗoo. O jarni fahin karalɓe aramɓe timmbuɓe kañun habrirde nden. O sakkitori jeejugol fii yo luttan habrirde nden hiwe fii aroyayɓe ɓen.

Ardiiɗo yaakitoraaɓe ɓen Aamadu Wuuri Baa kañun tentinino faadee e hiwugol anndal jaynde nden faadee e habrirde ginenaare nden. Wonannde RTG on gila ka fuɗɗoode fewndo TNT himo felliti si tawii tun ndonndi gila e ɗeri haa e mbodooji e yewtereeji ko waɗi kon fow e ndee habrirde hiwa maraa, wonay cuñal mawngal wonannde cosaane Gine ɗen fii jeereeji arooji ɗin. Ardiiɗo yaakitoraaɓe ɓen hommbiri : « jamaa yeggituɗo taariika mun kan no saatii ka hayra aroore moƴƴere ». O torii fewndiiɓe ɓen jokkitagol golle ɗen wonndude e faandunnde moƴƴere.

ARDIIƊO YAAKITORAAƁE ƁEN AAMADU WUURI BAA FENSITII FAANDAARE MAWNDE KUUGAL ARDIIGU NGUN FAADEE E ARDINAAƊI NGENNDI NDIN.

Konaakiri ñannde 14 duujal 2026 – Ardiiɗo yaakitoraaɓe ɓen Aamadu Wuuri Baa newinii hannde yewtidugol e jayndeyankooɓe ɓen, e nga’al go’o gila o lonntiniraa hoore makko ka jonnde yaakitorde aranere Hawtaandi jowaɓiri (Vɓiri).

Ndee yewtere newinii faaminngol toɓɓe heewuɗe wano fenñinnannde ɗoworde ngenndiyakoore nden, wano haldigal tippude e yaltudi yaakitorde kala, suɓo-soɓooji saatiiɗi ɗin, e eɓɓoore mawnde Simanndu 2040 nden.

Yewtidano kadi fii ko fewndii kon, ko fewtii jamaa on kon wano ilan yiite, laaɓal, wonunnde e hannduyeeji neɗɗanke on e nder leydi ndin.

Nde o yewtaynoo fii huulanɗe mawɗe wonannde kuugal ngenndi ndin, Ardiiɗo yaakitoraaɓe ɓen tentinino faadee e ɓeyditugol hannduyeeji ngendi ndin ka ardiigu. O holli wonndema polgal ardiigu ngun ɗoo e yeeso ko ndartetee ɗun etee anndinee ɓure e yaltudi e eɓɓoore kala maa e banŋal kala ka wintaa. Wintoraa yawle leydi ndin.

Fii waawugol ñinnugol eɓɓooje ngenndi ndin, Aamadu Wuuri Baa hollii wonndema haray polgal mawngal dañaama e ngal banŋal ɗon e nder ɗii duuɓi sakkitori ɗoo. Himo torii ɓeydugol wakkilaare nden yuɓɓindira ñinnoodi ndin. O watti ɗon wonndema eɓɓooje ɗe ñinnaaka ɗen fawete ndartanɗe mawɗe e banñe golle ɗen e wintaaje ɗen.

Ka banŋe ardiigu ngenndi ndin, ardiiɗo yaakitoraaɓe ɓen wattuno yilla e banŋal laaɓal ngal, o holli wonndema eɓɓooje kese timmbaama fii accinngol nokkirgol perte-perte tuuɗe ɗen e hoore leydi ndin. Sokugol jiddere nden Darsalaami e udditugol bille Maaneyaa  e Baritoode. O tentinii fahin e kuuɗe jamaa on e banŋe laaɓingol ngol.

Ɓay o yewtii fii giiyaa (ilan), o ɓanngini ko tawi kon fewndo ɗoo ilan yiite ngen no taƴondirde ka arugol, o holli haray faandaare mawnde ngenndi ndin, ko haɓɓugol taƴu ilan yiite ngen, fii no nge tabitirira e nder ko duumii. O holli e nder ko woɗɗaa, eɓɓoore wurtugol.

E banŋal renndo e kiwal Moodi Aamadu Wuuri Baa heyɗintinii  angisannde laamu ngun fii hiwugol deeƴeere ñiiɓina hannduyeeji neɗɗanke on. O holli saa’i mo fewndi ɗen on e mun, hiɗen haani hiwugol deeƴere nden.

Ka lannoode, ka suɓo-suɓooji ɗin ɓadii ɗoo Ardiiɗo yaakitoraaɓe ɓen torike jamaa on hiwugol ɓuttu, sabu eɓɓooje timmbaaɗe ɗen gasiiwo e nder ɓuttu e nder deeƴere.