NDARTANNDE SAKKITORDE 2025 : YAAKITORDE NJIILU NGUN NO FAANDII NEWINO TOLNO NGON E NDER NGENNDI NDIN.

Konaakiri ñannde 25 jolal – Yeewtere ndartal Yaakitorde njiilu  e werdeeji ɗin ko e ɓantal nokkeeli njiilu ngun e werdeeji ɗin  tiiɗinoraa. Labinngol e newinngol njiilu ka geeci, ka pelle yaadude e eɓɓoore Simmanndu 2024 nden ɓeyditay yeru arayɓe ƴewtoo ngenndi Gine ndin.

Ɗun e ɗun mun, yaakitorde nden, no wonndi e caɗeele humondirɗe e jawle winteteeɗe, e jaɓingol yeñinooɓe jawle fii no golleeji maɓɓe ɗin yaawira no haaniri.

Faandaare maɓɓe nden ko luujede fii no ɓe timmbira yulirɗe e werdeeji gasasyɗi newinde njiilu ngun.

NDARTANNDE SAKKITORDE 2025 : YAAKITORDE RENNDO NGON ARDIINII BAƊAL RENDO E KIWAL BELSUƁE

Konaakiri ñannde 25 jolal 2025 – Yaakitorde ɓantal sonnaaɓe e fayɓe e kiwal belsuɓe ɓen weeɓitii baɗe mun kendeeje yowondirɗe e renndo ngon e kiwal belsuɓe ɓen. Nde ñinnii golle buy telen jeytaare sonnaɓe ɓen e banŋe wallirgol ɓe jawle. Si tawiino hari hiɓe wikkaa joonii hiɓe tummbitii. Hiɓe timmbi kawtite, hiɓe elteede wonndude e sukaaɓe rewɓe.

Tawaaɓe ɓen ɓanngini, nde tawnoo luujooɓe maɓɓe ɓen no tammbitii ɓe, ndartinooɓe kadi wano non, ɓe anngisike ɓeydugol wakkilaare fii reenugol hiwa fayɓe e sonnaaɓe ɓen e nder leydi ndin.

NDARTANNDE SAKKITORDE 2025 : YAAKITORDE WONUNDE E HEYƊITUDE FAADEE E TAMA’U JEERE DILLOORE.

Konaakiri ñannde 25 jolal 2025 – Yaakitorde sukaaɓe ɓen, hollitii ɓure golle hitaande mayre nden. E nder ɗun nde ardini heyɗintine ɗe nde  timmbi e nder hitaande nden. Nde anndini haray nde laatinii eɓɓooje buy, wano werde pinal sukaaɓe ɓen Bambeto e Sanngoyaa. Timmbugol cuuɗi sukaaɓe kesi e nder leydi ndin e eɓɓoore eltugol sukaaɓe ɓen. “daginannde kesun ɗowoodi ngenndiyankoori suukaaɓe ɓen fii toppitagol aroore wonndude e sukaaɓe tinniiɓe” anndintini ardiiɗo kabinee on.

Tummbondiral ngal ɓannginno caɗeele seeɗa ɗe yaakitorde nden woni e hawrude e mun. Tentinii e nettaare wonunde nden e yaltino jawle, e nettaare humondirde e ardiigu ngun. Ɗii fow no haɗiɓe lannitagol golleeji timmbaaɗi ɗin.

Tawaaɓe tontii wonnde ɓe waattay faale maɓɓe ɗen e nder ñoggannde ɗeri ɗin fii no golleeji ɗin laatora.

NDARTANNDE SAKKITORDE 2025 : YAAKITORDE KUMPITTI NDEN ARDINII LAYINAL KUMPITTI ƊIN E NDER NGENNDI NDIN FOW E HEYƊINTINE AROOJE

Konaakiri, ñannde 25 jolal 2025 -Yaakitorde kumpitti nden weeɓitii ɓaɗe mayre ɗen layugol e ngenndi ndin fow, woni ko rajoo woni ko habrirde nden. Yaakitorde nden holli kadi, nde wurnitii e ɓeyditii raajooji koɗooli ɗin. E kadi nde timmbii pehinorde fii newingol ɗowoodi jayndeeji ɗin e nder leydi ndin fow.

Caɗeele maɓɓe ɓuruɗe e hittude ɗen ko humondirɗe e jawle e aalaaji. Yaakitorde nden no aadii ƴellitagol ɗen caɗeele ɗoo e lannoode hitaande nden fii newinnagol ɓii-leydi kala no humpira kumpitti kenndeeji nokku kala ka o woni.

 

NDARTANNDE SAKKITORDE 2025 : YAAKITORDE FII CELLAL NGAL ARDINII BAƊE MUN ƊEN E NO FAADII ƳELLITAADE HEDDIIƊI ƊOO E LANNOODE HITAANDE 2025

Konaakiri ñannde 25 jolal 2025 – yaakitorde fii cellal ngal hollitii baɗe ɗe nde huuri ɗen e banŋe heyɗintingol alhaaliiji ɗin fow, e dijitaliisugol  ñawndirɗe ɗen fii no ñawndugol ngol newora. No jeyaa e ɗin heyɗintinaaɗi : ñawndirɗi ka lare. Ñinnugol nokkeeli oksaari e sunnirɗi e nokkeeli ñawndirɗi ɓadiiɗi. E jiñono marke haa ɗe iwa e 47% hewta 63%, wonndude e yeɗugol marirɗe ɓuɓɓinirɗe e nder leydi ndin fow.

Caɗeele haanaaɗe ƴelliteede ko gaynitagol golleeji fuɗaaɗi. Liggotooɓe ka yaakitorde holii wonndema ɓe gasinay ɗun fow ɗoo e lannoode hitaande, e hoore ɗun kadi ɓe toppitoo, ɓe fewna nooneeji ardorde yaakitorde maɓɓe nden fii cellal neɗɗo kala yo wonu ko newii.

NDARTANNDE SAKKITORDE 2025 : YAAKITORDE SULUUJI ƊIN E PME ARDINII HEYƊINTINANJE MUN ƊEN E SUTANƊE MUN ƊEN

Konaakiri ñannde 24 jolal 2024 – Yaakitorde suluuji e PME ardinii heyɗintine ɗuuɗuɗe e nder ndee hitanande 2025. Tentinii pirinti  mbodo mbaaloodi ngenndiyankoori no suluuji ɗin fewndori non, nde wallitike PME buy wonndude e luujotooɓe ɓen e banŋe jawle e timmbugol cowlun suluuji e banŋe demal ngal.

“caɗeele ɗe ɓe hawri e mun e nder hitaande nden kadi hollitano, fii kala wonndema ɗe haɗaano ɓe laatingol eɓɓoore golle maɓɓe ɗen”, anndintini ñinnoowo mawɗo on. E wi’a makko ɗeri fii taskagol golleeji ɗin heblinaama wonndude e calɗi yaakitorde nden fow, ɗun non e banŋeeji ɗin fow : “ fii hitaande 2026 yaakitorde nden no aadii tammbitagol PME buy e nder eɓɓoore inneteende PME Aroore e suluuji mawɗi”. Ɓanngini Kolaaɗo kaydi on Binu Dunoo.

NDARTANNDE SAKKITORDE 2025 : YAAKITORDE JANNDE KARALƁE ƁEN WATTIRII YEESO WURNITAL E LIGGE.

Konaakiri ñannde 24 jolal 2025 -Yaakitorde jannde karalɓe ɓen hollitii baɗe mun ɗen  wano: heyɗintingol duɗe karalɓe ɗen. Ñinnugol deftere eltirde jannooɓe tippude e liggeeji fewndiiɗi ɗin. Ɗee kuuɗe no ɓanngini faandaare yaakitorde nden yeɗugol Gine ekkekkooɓe ƴellitiiɓe e yeñinooɓe faggudu leydi ndin.

Yewtereeji ɗin ka ndartannde ɓannginno caɗeele buy wano: anngal yaccaare ardiigu ngun e satteendi hettugol jawle winteteeɗe ɗen. Tentinii kadi nde tawnoo sar’inorɗe buy waɗaaka batte junngo wano calɗi EPA e AGIP. Yaakitorde nden no etaade fii ƴellitagol nden ɗon lowre faadee e ballal yaakitorde aranere nden, immorde e faandaare mayre e newinngol jannde ka eɓɓoore golle hitaande 2026

ÑAAWIRDE: HAKKUNDE BAƊAL E NJUƁƁUDI KUULANAAƊE DARTIIƊE.

Konaakiri ñannde 24 jolal 2025 yaakitorde ñaawoore nden ka ndartirde 2025.

Yaakitorde ñaawore nden ɓannginii baɗe ɗe nde ñinni, tippude e eɓɓoore golle nde nde ahodaa nden. Yewte maɓɓe nden ka jonnde yaakitorde aranere hollii ɓure ɗe ɓe huuri ɗen tippude e eɓɓore golle maɓɓe nden tentinii e banŋe heyɗintinal ngal e tootugol neɗɗanke hakkeeji makko ɗin. Ɗun e ɗun mun no woodi ko ɓe huulani hay si no dartii wano : anngal liggodoteeɓe, woni ñaawooɓe woni sotooɓe (grerefuuɓe) sabu ñaaweteeɓe ɓen no ɓuri adadu ko ñaawooɓe ɓen gasata ñaawude kon.

E hoore ɗun no wattii ɗon netteendi ardiigu ngun e netteendi keɓal jawle ɗen ka yaltinngol ɗe fii wintorgol e tentinii ko tawi kon ɗeri ñaawirɗi ɗin newaaki sabu waɗaaka batte-junngo. Hay si tawii caɗeele no waalii hen, haray tama’u no semmbi e golle jokkaaɗe ɗen fii hunnugol aadi ndi ɓe ahodi ndin e yaakitorde aranere nden.

ƳEWTAL (HASBO) 2025: YAAKITORDE DUƊE MAWƊE ƊEN ARDINII BAƊE E FAWITAARE

Konaakiri ñannde 24 jolal 2025 – Yaakitorde jannde ƴellitiinde nden anndintinii faandaare mun ɓurunde e mawnude ka jannde ƴellitiinde, fii no nde wonira ɓarngal ɓantal ngenndi ndin. E hoore ɗun nde ɓanngini kuuɗe waɗaaɗe ɗen. Wano: heyɗintingol ɗeri sar’inorɗi ɗin, timmbugol plateform bajjo deftinorɗo fii janngooɓe ɓen, ƴettugol golle jannooɓe-wiɗoo ginenaaɓe e jeyaaɓe ka jananiri, e timmbugol alhaaliiji newinirɗi golle

Yaakitorde nden ɓannginno fahin caɗeele wano e banŋe winntagol hinde heɓude satteende e yaltino jawle. Tallallakke ɗun no haɗude nde joofinngol eɓɓoore golle ɗe nde ahodaa nden : « Yaakitorde aranere nden tammbitoto yaaaktorde jannde ƴellitiinde nden fii no aadi ndin hunnora immorde e newinanngol nde yaltinngol jawle winteteeɗe. », ɓeyditi Ñinnoowo mawɗo on Doftooru Faasine Konte.

DABBUNDE NJIILU 2025-2026: LAAMU NGUN NO FAALAA TAWNORDE KAFU NJIILU GUN (TURIISM) KA PIB GILA 1% HAA 5%

Loolaa, ñannde 22 jolal 2025 – Ardiiɗo yaakitoraaɓe ɓen ardike hurmbitugol dabbunde njiilu ngun 2025-2026 e ley tiitoonde “Simanndu oogirde fii ñinnugol njiilu nduumiingu” ndee  hurmbitannde nayaɓere ɓannginii faandaare ONT nden fii ardinngol ngalu hunndaari ndin e cosaane ɗen senngo Gine ka ley fitaare.

Ila ka ley fello Nimba, maral adunayankoore UNESCO, yaakitoraaɗo fii njiilu e werdeeji Mahammadu Abdullaay Jallo ɓannginii wonnde fuɗɗagol oogirde njanɗe nden Simanndu udditay ngalu e nokkeeli ɗin e banŋe njiilu: “ Fello ngon Nimba e wonndiire nden Jiyama ko hunndaari ndi noonemaa e wuuruɗi. Ɗun no waawi wontannde koɗooli ɗin ngalu mawngu. Tentinii si alhaaliiji ɗin timminaama e werdeeji ɗin kadi. E dow ballal Ardiiɗo on e Ardiiɗo yaakitoraaɓe ɓen laamu ngun ɓeyday kafu njiilu ngun gila 1% haa 5% fii no Gine wonira nokku ka aduna yiilorta.

Ardiiɗo yaakitoraaɓe ɓen coobii ngalu Gine ngun e banŋe finaa-tawaa, e hunndaari tentinii senngo ka ley fitaare “ Gine ko leydi yooɗundi, pelle mawɗe, pitaaje yoottiiɗe, canɗi hen fow pellet wa mayri alaa” tippude e ɗun o nodditi yeñinooɓe jawle ɓen e wattangol hiila e ɗun jiwɗina ngal ɓural.

Koohoo Aamadu Wuuri Baa, bannginii ɓural mawninngol njiilu ngun sabu ko ngu waylayngu no moƴƴiri faggudu hawtaandi ndin. E wi’a makko e nder ɗii duuɓi arooji : “ njiilu ngun no haani wonude tugalal mawngal gasayngal alɗinde ñeeñuɓe men ɓen e naalankooɓe e maaginooɓe men ɓen e banŋe ɗen fow”.