ñannde 24 awiriilu 2025 ardiigu ngun foccuno laawol ɗimmol ƴewtagol dowri ndin e nder perfektiirji ɗin 33 jeyaaɗi e ngenndi ndin. e nder ɗun ardiiɗo yaakitoraaɓe ɓen koohoo aamadu wuuri baa e yaakitoraaɓe leydi ndin yahuno ka dowri e nokkeeli heewuɗi, fii ƴewtagol yiida e jamaa on e fii jiñinngol jamaa ko humondiri e winnditagol ngol ka ɗerol ravec

  1. Ñannde 24 awiriilu 2025 ardiigu ngun foccuno laawol ɗimmol ƴewtagol dowri ndin e nder perfektiirji ɗin 33 jeyaaɗi e ngenndi ndin. E nder ɗun Ardiiɗo yaakitoraaɓe ɓen Koohoo Aamadu Wuuri Baa e yaakitoraaɓe leydi ndin yahuno ka dowri e nokkeeli heewuɗi, fii ƴewtagol yiida e jamaa on e fii jiñinngol jamaa ko humondiri e winnditagol ngol ka ɗerol RAVEC

 

  1. Ƴewtagol ngol no jeyinaa e kuuɗe hittuɗe ngenndi ndin tentinii wonannde ardiigu ngun. Hingol jeyaa e ardiinaaɗi ɗin sabu Ardiiɗo Yaakitoraaɓe ɓen tigi tawete e dillayɓe ɓen yaha ka dowri ka nder perfektiirji laral Boke e leydi Telemele fii etugol kuuɗe waɗaaɗe ɗen e banŋe winnditagol ngol e holnugol jamaa e angisannde ardiigu ngun fii ñiinugol kuugal ngal. Tentinii wano Ardiiɗo yaakitoraaɓe ɓen holliri non wonnde : “RAVEC on no jeyaa e tugaale heyɗintinal ngal fii timmbugol ngenndi tottayndi haqqee neɗɗanke e kuuɗe ɓii leydi”.

Immannde mawnde ardiigu ngun.

Wonannde imminngol yaakitoraaɓe ɓen Koohoo Aamadu Wuuri Baa ardinno e laawol ngol ka perfektiir Boke maaketeeɗo Moodi Mohamed Lamiin Sii-Sawaane. E nder perfektiir Firiyaa on yaakitoraaɗo on ka fii kumpitti e ardiiɓe goo yaari  e nder lare goo fii mooɓugol jamaa on humpitaɓe jiñinaɓe.

  1. LEELUMAA

Ardiiɗo yaakitoraaɓe Kohoo Aamadu Wuuri Baa darino ka hoɗo Heerikoo hakkunde Telemele e Leelumaa wonndude e ardiiɓe koɗooli ɗin. O yahunoo e nokkuure ka winnditetee fii etugol fokkitannde winnditagol ngol e wakkilingol tammbitoo winnditooɓe ɓen.

Nden ƴewtannde no yaadi e humpitagol no winndito ngon fewndorii e dowri ndin. Hari hino haani ko Ardiiɗo yaakitoraaɓe ɓen humpitoo, jiñina, tammbitoo winnditooɓe ɓen sabu ko kuugal mawngal wonannde ngenndi ndin.

Ka nokkuure, Ardiiɗo yaakitoraaɓe ɓen yewtiduno e koolaaɗo yuɓɓondiral ngal on tentinani mo wonnde no yaarude no haaniri. O holnimo: “ men winnditii yimɓe 75 no e ɓen sonnaaɓe 53 worɓe 22 ko ɗun holli meɗen winndude yimɓe ɗiɗo e nder minittaaji sappo kala. Si yaarii non haray meɗen tamƴinii wonndema men joofinay faandaare amen nden”.

Tippude e ɗun, Ardiiɗo Yaakitoraaɓe ɓen jarniɓe sanne fii wakkilaare maɓɓe nden : “ Golle mon ɗen e fee jamaa on ko saabiwal polgal ngal kuugal battinayngal” o watti ɗon wonndema o etoto fii hita ɓe ŋakkire hay e huunde “ fellitee huunde on ŋakkirtaake fii no ɗee golle laatora” o fellintiniɓe.

  1. KUNNDAARA

Kunndaara ñannde 25 aawiriilu 2025 Ardiiɗo yaakitoraaɓe ɓen koohoo Aamadu Wuuri Baa ƴewtoyino perfektiir Kunndaara on. O adorii hiwroyagol mawɓe saare nden. Faandaare nden hari ko yottinngol ka aranun hiwraango Ardiiɗo leydi ndin e ka dimmun lanndagol ɓe ballal fii jiñinngol jamaa on e ngol winnditagol.

Wonndude e ardiiɓe laral ngal wano Guwerneer on Boke, Ardiiɗo yaakitoraaɓe ɓen ɓannginno wonnde ndee ƴewtannde no jeyaa e faandaare Ardiiɗo Hawtaandi ndin : “ hewtugol jentoo jamaa on ka dowri jiñinaɓe fii winnditagol ngol ka RAVEC”. Hari hino haani ka Ardiiɗo yaakitoraaɓe ɓen fuɗɗora yiidugol e mawɓe saare nden sabu ko kamɓe woni jagge buttu ngun e huuwondiral ngal hakkunde jamaaji ɗin.

Huutorde ñeeñal e ganndal Koohoo Aamadu Wuuri Baa ko e ɗenngal ngenndiyankewal (pular)  yewtiɓe fii faamingol ɓe no newori no gerdetee fii winnditagol ngol hoore himo tentinoo e ɓure wonuɗe e nder mun wonannde ɓii-leydi. “ si winnditagol ngol gasii on heɓay rewro wooto huutorteeɗo e kaydiiji mon ɗin fow” o tentinaniɓe.

Tippude e faamu yewtere nden, mawɓe hoɗo ngon e ardiiɓe ɓen ka diina e ka dawla angisii wonndema ɓe mooɓitay jamaa on, ɓe waajooɓe, ɓe jiñinaɓe. Ɓe hollini-mo wonnde ɓe rewray eteteeɗe ɗen fow fii no ngol winnditagol laatora e nder laral Badiar ngal fow.

  1. KUNNDAARA

Kunndaara ñannde 26 aawiriilu 2025. E nder jokkitagol ƴewtagol ngol e nder pefektiir Kunndaara on, Ardiiɗo yaakitoraaɓe ɓen Koohoo Aamadu Wuuri Baa ƴewtino nokkeeli gollirɗe heewuɗe e nder saare nden, faandaare nden hari e banŋe goo ko humpitagol noone no liggotooɓe ɓen woni e liggorde e no ɓe weeriri.

Ɓay o gaynii ƴewtaade nokkeeli Sambayloo e Saare-ɓoyɗo, Ardiiɗo yaakitoraaɓe ɓen ko yiɗunoo ko seeditorgol gite mun ɗen no alhaaliiji timmbaaɗi ɗin fow no fewndori. Himo faalanoo hara ko kanko tigi yewtidi e yimɓe ɓen, o annda faaleeji maɓɓe fii no o tawnira ɗun e eɓɓoore golle aroore laamu ngun.

Wonndude e guwerneer Boke on e perefee Kunndaara on, Ardiiɗo yaakitoraaɓe ɓen yaaduno ka suudu ardiigu e ka werde perefee on ka “vilaa silii” e werdeeji liggotooɓe sarwiisi ɓen. Maande nden ko wootere : “ ɗii nokkeeli ɗoo fow, ko darnanooɗi e hitaande 1959 ɗi fow ɗi hiɗɗiɗii wurnitugol ɗi no haanaa heñoreede.

Perefee Kunndaara on ɓay ƴettii konngol, o ɓanngini wonndema anngal alhaaliiji gollirɗi no haɗi huɓindiiɓe ɓen yo ɓe aru ɓe liggoo kunndaara  o ɓanngini ngalu kunndaara ngun : “ si tawii ɗee kollaaɗe no huɓindaa, oo perefektiir Kunndaara tun yonii ko wurna ko ɓuri e mawnude e nder leydi ndin.  E kadi boowe ɗen yonii tippude e kuuran naange okkorde hay perefektiirji goo.

Tippude e ko o holli kon, Ardiiɗo yaakitoraaɓe ɓen holi wonnde ɗun no hawnii kono no e nder faandaare maɓɓe, o holli wonnde o yamiray Yaakitoraaɓo fii Ca’e ɗen wonndema ko yo o kippu kisan fii yo eɓɓoore wurnitugol Kunndaara.

  1. 5. Saare-ɓoyɗo, ñannde 25 aawiriilu 2025- E nder ƴewtagol ardiigu ngun, Ardiiɗo yaakitoraaɓe ɓen Kohoo Aamadu Wuuri Baa yiiduno e jamaa on ka suuperefektiir Saare-ɓoyɗo.

Faandaare ngal yiitidal e banŋe goo, ko rerɗingol jamaa on e hitteendi winnditagol ngol  ka ɗero RAVEC e banŋe goo ko humpitagol beleeɗe faandaareeji e himme jamma on.

Wonndude e guwerneer laral Boke ngal e perefee Kunndaara on, mawɓe hodo ngon jaɓɓino ardiigu ngun no haaniri. Mawɓe hoɗo ngon weltori seena on e teddungal ngal. Ɓe anndintini faale Ardiiɗo on e waylugol leyndi ndin immorde e timmbugol alhaaliiji ɓantal.

Nde Mawɓe hoɗo ngon gaynunoo ɓe sannude tolna, ɓe ardinaniɓe seeɗa e himmeeji maɓɓe ɗi tawata no farliiɓe wano :

  • Moƴƴintingol laawi ɗin : Kunndaara-Saare-ɓoyɗo; Saare-ɓoyɗo- Kandika.
  • Waɗugol ƴanngal ka hoore caangol Kumbayin fii newinngol yaadu Fulamoori
  • Ballal immorde e aalaaji fii demal ngal.

“si on waɗii ɗun haray on weltinii men poomaa” hommbiri yewtere nden mawɓe ɓen.

Ka jaabagol, Ardiiɗo yaakitoraaɓe ɓen holni yewtideteeɓe ɓen wonnde hari himme maɓɓe ahodaama fii no ñinniree : “men nanii faaleeji mon ɗin, men faamii ɗi, men maandinii e men wattanay hilla” jaaɓii Ardiiɗo yaakitoraaɓe ɓen, si O artiri yewtere makko nden e himme e kittol e tinnaare ko woni kon e nder winnditagol ka ɗerol RAVEC sabu e wi”e makko ko ɗun woni saabiwal ɓantal ngal.

O ɓeyditi, rewro wajjo ngo gooto kala heɓata ngon, ɓannginay ko hombo woni kaari e newinana mo heɓugol ɓure immorde e laamu ngun : “winnditagol ngol ko moƴƴere mon newinanay laamu ngun anndugol ko on homɓe maa hommbo annda faandareeji mon ɗin, annda hannduyeeji mon ɗin e himme ɗe wonndu ɗon ɗen.”

  1. Ardiiɗo yaakitoraaɓe ɓen, wonndude e ardiiɓe nokkuure nden yahuno ñannde 25 aawiriilu 2025 ka nokkuure ka winnditetee ɗon Sambayilo e nder Kunndaara fii humpitagol no golle ɗen woni e yaarude non.

Ɓay ɓe hewtii, ayninaaɗo fii winnditugol ngol Moodi Usmaani Balde holluno wonnde golle ɗen no yahude no haaniri e saa’i happaaɗo on hawrondiray e golle waɗeteeɗe ɗen. Fii kala o ɓannginno caɗeele seeɗa wano anngal kaydi jamaa on e ko woɓɓe e maɓɓe woni e leetude kon.

Tippude e ɗun Ardiɗo yaakitoraaɓe ɓen rerɗinno jamma on, ko yo ɓe tinno fii no ɓe winnditorora e nder dummunne happaaɗo on e hoore himo anndintina wonnde ngol winnditagol no hitti fii ɓantal leydi ndin.

  1. GAAWAL

Alat, ñannde 27 aawiriilu. Koohoo Aamadu Wuuri Baa jaɓɓano ka falde (komiin) Gaawal e ka suuperefektir Kaakooni.

E ɗin nokkeeli, Ardiiɗo yaakitoraaɓe ɓen ɓannginno ŋakkereeji buy ko nokkeeli winnditagol. O inni ardiiɓe ɓen yo ndaaru pehe no ɗun ɗon wurtora ko ɓuri e yaawude. O holli no haani ka tawata ɓii-leydi kala winnditoo.

O ƴetti misal e Senegaali, o anndintini wonnde e hitaande 2014, fewndo caɗeele Ebola, Ardiigu Senegaali ngun waawuno huɓindaade jamaa mun on nde tawnoo hiɓe winnditii. Limoore e dartol maɓɓe no anndaa.  « nde tawnoo hiɓe anndi adadu jamaa maɓɓe on », o ɓeyditi : « enen kadi hiɗen haani wa’ude wa maɓɓe huɓindo ɗen adadu jamaa men on, fii ɓantal men ngal »

Ardiiɗo Yaakitoraaɓe ɓen hu’uno seeɗa fii caɗeele anngal huɓindagol adadu jamaa men on o ɓanngini ittiri ko ɗun satti kon ka nder fewjodal fii ɓantal. “ sabu ɗun wallee jamaa on ɓe winnditoo fii no wallugol ɓe newora”

Tippude e ko fewndii kon e nokkuure nden nde tawnoo yimɓe heewuɓe waylay inɗe mun ka jananiri nde hiɓe winnditoo fii no ɓe heɓira kaydi. Kala no haani winnditaade fii re’ugol ɗen ligge waylugol inɗe. Maa fii ko ɓe winndii kon ka jananiri e ɗoo yo nanndu wona gootun.

E banŋe jaabagol faaleeji jamaa Gaawal on tentinii e banŋe ɗate e alhaaliiji goo,  Ardiiɗo yaakitoraaɓe ɓen holniiɓe wonnde pehe ƴettaaɗe fii ɓantal ngenndi ndin no tawnori ɗun ton  o lintori laawol ngenndiyankewol Boke-Gaawal fuɗɗaa ngol gila ñannde 11 aawiriilu 2025.

  1. Ñannde 27 aawiriilu Ka suuperefektiir Kunsitel e Kummbiya, Ardiiɗo yaakitoraaɓe ɓen ɓannginno tugaale tati hoore laawol makko ngol: waajagol jiñina jamaa on fii no ɓe winnditorora; jenntagol annda kitti e himmeeji maɓɓe fii ɓantal koɗooli ɗin; rerɗinngol ɓe fii yo ɓe hiwu ɓuttu e huuwondiral e ndee nokkuure ka tawata kala e finaa-tawaa mun. O tentinii nde tawnoo kanŋe wattaama jaseede hen.

Fahin o tentinii e kittol winnditagol ka ɗerol RAVEC : “ winnditagol ngol ko fii mon, ko fii yo on heɓu rewro bajjo mo annditire ɗon” O torii gooto kala e jamaa on yo wallitor no waawiri fii no fow winnditora.

O hajii ɓe fii hareeji waawayɗi yanude hakkunde jasooɓe kanŋe, o yamiriɓe yo ɓe ardin ɓuttu ko ngu jariwoo e ɓe hiwa hunndaari ndin.

O weltanii leƴƴi wuuriduɗi dumunne juutuɗo e nder jam, o anndintini : “en fow ko e ginenaaɓe hiɗen haani anndude ko ka men wonuɗen etoo woppa kala konnguɗi waddayɗi”

Ɓay Ardiiɗo yaakitoraaɓe ɓen hewtii Kummbiya, o tawi aalaaji winnditorɗi ɗin no ŋakki. O yamiri kisan ardiiɓe koɗooli ɗin yo ɓe yacco e pehe wurtayɗe nden ŋakkere. Tentinii newinngol fii jonnugol seedee jibinannde. Fii no gooto kala winnditora.

“winnditagol ko hannduyee. Timmbee pehe kisan fii no fow winnditora ka nder  suuperefektiir Kummbiya”

  1. TELEMELE : “ JOM POLGAL KO E ƁERNDE YEƊETEEƁE DAAKII”

Telemele, ñannde 28 aawiriilu 2025 Ardiiɗo Yaakitoraaɓe ɓen Koohoo Aamadu Wuuri Baa e nder ƴewtagol koɗooli ɗin fii jiñinngol jamaa on no ɓe winnditora ka ɗerol RAVEC, o jaɓɓano no haaniri ka saare Telemele. E mawɓe saare nden, o yottini salminaango Ardiiɗo leydi ndin koohoo Maamadii Dummbuyaa.

Ɓawto hiwrondiral ngal, o ɓannginani ɓe faandaare ardu makko ndun : “ ko addi men, ko jiñinngol on fii no winnditoroɗon ka ɗerol RAVEC sabu no jeyaa e ɗun tottugol haqqee.

Rewro wajjo ngo gooto kala jonnetee si o winnditike wonoyay e kala kaydi ndi laamu ngun moƴƴinani mo. Ɗun kadi wallitoto laamu ngun e kala fewjodal maa eɓɓoore fii ɓantal e layingol kala kumpitti.

Mawɓe saare nden coobuno golleeji ɗi ardiigu ngun woni e waɗude Telemele. E innde jibinannde Telemele ɓe hollii wonnde ɓe rerɗinay jamaa Telemele on fii winnditagol e ngol ɗerol RAVEC: « jom polgal ko e ɓernde yeɗeteeɓe daakii »,  o ɓeyditi.

E banŋe goo kañun mawɓe saare nden, ɓe torii ballal fii timmbaneede goɗɗi e alhaaliiji ɓantal wano ɗatal Telemele- Kaletaa e fii ndiyan e ilan yiite (kuuran)

E wi’e maɓɓe ɗin alhaaliiji ɓurtay wallitaade nokkure nden fii ɓantal mayre e newina ngurndan jamaa on.

  1. GOLLANGOL JAMAA ON KO TUGALAL MAWNGAL ARDIIGU NGUN. HOLLI ARDIIƊO YAAKITORAAƁE ƁEN

Tenen, ñannde 28 aawiriilu 2025 Santu e Buruwal e nder Telemele.

Ardiiɗo yaakitoraaɓe ɓen ƴewtoyino Santu e Buruwal, o yamiri kala jibinannde hen yo dolno, tinnoo fii winnditagol ka ɗerol RAVEC.

“ngol winnditagol ko moƴƴere wonani on onon e ɓantal ngal wonuɗen e timmbude ngal. Happu on non ko ñannde 30 mee 2025”  ko nii o udditiri yewtere nden.

E nder tentinngol pehe winnditagol ngol, Ardiiɗo yaakitoraaɓe ɓen ɓanngini “hinaa fii heɓugol ɗerol winnditiiɓe kono ko heɓugol njuɓɓudi lelorgal ngenndiyankewal fii hiwugol kala ɓii-leydi. Annda kala ka ginenaajo wuuri annda fiyaake makko ko ɗun woni faandaare nden”.

O weltanii kippu winnditooɓe ɓen fii kala hiɓe fottude e caɗeele tentinii ko humondiri e ilan yiite.

E ko wattii e ɗun, o ɓanngini annde makko, nde tawnoo yimɓe ɓen ɗuuɗaa ka winnditagol yeru 425 wano 300 Buruwal e 125 Santu. Ɗun ɗoo no woɗɗondiri e faandaare nden. « tentinii si en eɓɓindiri e ko wonaa e winnditeede kon Termese e nder perefektiir Kunndaara yeru 100 winnditeteeɓe e nder ñallal ñanndewoo ñannde.

Tippude e ɗun Ardiiɗo yaakitoraaɓe ɓen yamirii ardiiɓe koɗooli ɗin tinnagol e jiñinngol jamaa on tinnoo e ndartugol nokkeeli winnditorteeɗi ɗin fii tammbitagol winnditooɓe ɓen no golle ɗen laatora no yaawiri.

E banŋe jaabagol yimɓe ɓen e faaleeji ɗi ɓe holli ɗin,  Ardiiɗo yaakitoraaɓe ɓen hollitiiɓe mahugol suudu ñawndirndu Buruwal no tawaa e eɓɓoore laamu ngun.

O torike jagge hoɗo ngon fow (imaamu, koolaaɓe koɗooli, ardiiɓe kawtitte) wallitagol fii rerɗingol jamaa on no ɓe winnditora : “ waylugol Gine no haaniri ko bee mo kala e men tawee. Gollangol jamaa on ko tugalal mawngal ardiigu ngun”

  1. FAANDAARE AMEN NDEN NO LAAƁI : WAYLUGOL GINE IMMORDE E KOƊOOLI ƊIN

Ardiiɗo yaakitoraaɓe ɓen

 

Tenen, ñannde 28 aawiriilu, Telemele

Ɓay Ardiiɗo yaakitoraaɓe ɓen iwii Santu e Buruwal, o yahi ka saare Telemele, o hiwriiɓe laawol tippude e jiñinngol ɓe rerɗina ɓe fii no winnditagol ngol ka ɗerol RAVEC fuɗɗaango ñannde 15 aawiriilu no laatora e jam.

Ko e yeeso jamaa ɗuuɗuɗo ka suudu sukaaɓe ɓen Ardiiɗo yaakitoraaɓe ɓen ɓanngini giggol ngol o joganii Telemele : “miɗo mari ɗoo weldiɓɓe buy jaɓɓo ngo juhirɗon lan ngon no yonin-mi. Miɗo yottina e mon hiwraango Seneral Maamadii Dummbuyaa hittinɗo fii mo”.

O anndintini ko jokkaa fii ɓantugol leydi ndin : “pellet ɓaawo dumunne ardiigu bonngu welataa fii wurtugol ɗun fow e yawde”

Koohoo Aamadu Wuuri Baa. Weltaninon ɓii-leydi en yaltuɓe fii golleeji ɗi ɓe woni e waɗude ɗin ka leydi maɓɓe fii jamaa on fow.

O holli wonnde Telemele ko ɗate cele woni tentinii fii yaarooɓe ka nan-naange. O ɓanngini wonnde ɓantal leydi ndin ko e maɓɓe rewrata fii yiitinndingol Leelumaa, Gaawal, Pita, Kinndiyaa, Sangareeji, Bofa, Boke e Firiyaa… “ faandaare amen nden no laaɓi : waylugol gine immorde e koɗooli ɗin”

Nde o ƴettunoo konngol fii ɓannginngol tentina faandaare seenayee on ko winnditagol ka ɗerol RAVEC : “adi yo neɗɗo ƴellito koore arano on ko bee o rewra ka didol. Didol ngol ko ɗun wonu ɗen e waɗude winndugol jamaa on e nder Hawtaandi Gine ndin fow.”

Tippude e ɗun o torii jamaa koɗooli ɗin fow e nder falde Telemele nden rerɗugol : “ko bee ñinnen ngol winnditagol ɗoo e 30 mee…”

Tippude e ɗun ardiiɓe ɓen ka saare ɗon no lanndaa ñinnugol kala ko haani fii no faandaare nden laatora e nder happu waɗaaɗo on.

  1. RAVEC : ARDIIƊO YAAKITORAAƁE ƁEN NO LANNDII MOTTONDIRAL ƁII-LEYDI EN.

Ñannde 17 aawiriilu 2025

Fii winnditugol ka ɗerol RAVEC Ardiiɗo yaakitoraaɓe ɓen hunnii aadimun ndin e banŋe winnditagol ka ɗerol RAVEC ka kartiyee makko e nder falde (komiin) Lammbanñi – waareyaa- fodebas

Ardiiɗo e tottoowo haqqeeji neɗɗanke e yaakitoranooɗo fii weldintingol jamaaji Gine, Ardiiɗo yaakitoraaɓe ɓen winnditike fii hollugol misal e tammbitagol winnditooɓe ɓen. E nder ɗun o holli : “ Ko hannduyee ɓii-leydi e gila ɗun no farlii ardiigu ngun fow rerɗingol jamaa on fii yo ɓe winndito. Ko kuugal haanungal fii yo Hawtaandi ndin heɓu didol kenndewol fii ɓantal Gine.

O holli ko wonaa e waɗeede kon hinaa fii innde e ɗerol tun, hinaa fii yo en waawu suɓaade tun. Ko ɗerol ngol leydi kenndeeri kala waawata waɗude fii ñinnugol ɓantal, e wonndiigu e ɗowoodi kenndeeri e yeñinal faggudu e kala ko humondiri e mun”.

Kunndaara : Yewtere ardiiɗo Yaakitoraaɓe ɓen ka bertol demal

ñannde 25 awiriilu 2025

Keewal mbaandi Kunndaara ndin no haani sifeede. Ko ɗun waɗi si tawi ko e nder weltaare mawnde e innde ardiiɗo Hawtaandi ndin Seneral Maamadii Dummbuyaa, mi tawiri wonnde miɗo haani arude tawdee e mon sabu jikke ɗe laamu ngun fawiɗen e demal.

On yaafoto seeɗa mi yiltitoo, mi sifoo ko feƴƴi ɓaawo ɗoo. E hitaande 2008 fewndo tawunoo ko mi yaakitoraaɗo fii wonndiigu e weldintino jamaajiɗin e huuwondire hakkunde ñinnirɗe ɗen e yurmondiral, ko min jaɓɓinoo tuŋaarankeeɓe artiranooɓe ɓen fow. Mi tawuno ontuma yeru 80% e sukaaɓe artiranooɓe ɓen immorde e leydi Espaañ ko jeyaaɓe Kunndaara. Ɗun aaninin-mi fota. Mi wi’itii, ko honno ndii leydi alɗirndi ngalu demal yo tawu hara sukaaɓe mun fow no feri yaari Espaañ, tawa ko yo ɓen mooɓe artiree?

Mi yewtiduno e ardiiɗo fedde PAM nden  Moodi Ajiiji Jeng ontuma nun, mi inni mo hita o additu ñaameteeji fii faggirde almuuɓe ɓen ka duɗe, ko yo o jiwɗin, o jiñina fii demal ngal, o soodita e juuɗe remooɓe ɓen Kunndaara ɗoo, o sennditana duɗe ɗen. Mi tentinana on wonnde men waawaano ñinnugol nden eɓɓoore saabu ngantooji heewuuɗi.

Ko ɗun waɗi e ngaal, ɓay sukaaɓe yeñinooɓe fii demal tawii lan, wonii nii lebbi jeegoo maa jeeɗiɗi hiɓe lanndoo ballal, mi weltori mi inni ko en gooto e nduu muraadu ɗoo.

Woodii ko ɓe lanndii wano jasugol boyli (fooraasi ) fii mojobe rewɓe remooɓe, aawooɓe basalle ɓen.  Mi fodi kisan ballal an e ɗen banŋe ɗon.

Wa ontuma hari ko fii fooraasiji ɗiɗi men yewtunoo. Kono hannde wonndude e SEG on hiɗen eɓɓani foraasiiji jeeɗiɗi fii jiñinngol rewɓe aawooɓe bassal ɓen yo ɓe waawu gollugol e saa’i fow.

E miɗo miijii, ko min tigi kippata fii yo tawu e nder lewru hara fooraasiiji ɗin illinii ndiyan. E kadi mi lanndoto SNAP on immorde e yaakitorde ardiigu leydi ndin yo ɗuɗɗin fooraasiiji ɗin e nder laral Kunndaara e Gaawal ngal. Fii no boyli heɓora cenɗe fow e no demal ngal ɓantora e nokkuure nden.

Mi waɗay ɗun faandaare an. Mi anndii wonndema Kunndaara no alɗi e banŋe demal. Gila hitaande e feccere miɗo faami ɗun, fewndo ko mi arunoo Bajaar, en wattanay hilla wano gerduɗen non ka laral Kankan wurniten demal hutollo Gaawal e Kunndaara. Sabu hottollo ko demal moƴƴayngal e ngal laral wona sombo ko ɓanti nokkure nden.

En wattanay hilla fii mun, mi anndintina hiɗon mari aƴƴanɓe fii mun, gollidee e maɓɓe, wano Moodi Abdullaahi Tuure. Oo neɗɗo haari ko o koolaaɗo kaydi ka yaakitorde fii faggudu e wintaari. Jooni ko waajinorteeɗo ka yaakitorde fii faggudu e wintaari. E kadi ko kanko woni laamiiɗo yaltuɓe ɓe Kunndaara. Huuwondiree e makko fii Kunndaara nafitoree anndal makko ngal.

Hannde Bimmbi fewndo mi yewtidaynoo e Moodi Abdulaahi Tuuree mi anndintini mo wonnde yaakitorde faggudu ndun e wintaari ndin, ko banŋe winntaari ndin tun ɓe dolnori, anndaale ko faggudu ndun ɓantata leydi.

Ko goonga en neeɓii seppude e nder niwre, kono hewtii ka weeta. Immee wattoɗon e maggal tanoɗon ko gasata ɓantugol ka mon. Ko tippude e ɗun mi weltantoo ɓee imminɓe ngol bertol demal. Mi watta ɗon weltanagol remooɓe ɓe Gine bisaawo, ɓe Gambii, e ɓe Senegaali.

Huuwondirgol e hoore eɓɓoore golle, ñinna ɓuttu e laral ngal, ɗuyta ferugol gol fayɓe ɓen, annda wonndema ɗun nafataa ngenndi. Gaalal mawngal ngal, ko ligganagol jamaa on, yimɓe dowri ɓen sabu ko ɗun ɗon tun newinta ɓantal ngal.

Sukaaɓe Bajaar, sukaaɓe Kunndaara hita on haaɓu, en golliday fii yo tawu ko arata yo mawnu ɓuri nii. Moodi Abdullaahi Tuuree no anndi nii nii meɗen yewtidude e Wasinton wonndude e liggotooɓe ɓen ka FMI e ka Banki winndereyakoojo. E no hen piiji buy hittayɗi on.

Ko ɓay mi yi’ii mojobe sonnaaɓe no waɗa jarsiisi mun on, mi tawi ko goonga maɓɓe. Si mi yi’aano ɗun ɗoo mi anndataa ko ɓe miiji. Fewndo ƴewtannde nden e leydi manden, e ka ley fitaare; mi innuno, si en heɓii faabo mo miliyon 100 dala, haray miliyaaruuji 500 faran Gine huutorte fii wallitagol sonnaaɓe e sukaaɓe jokkuɓe fii ɓantal demal ngal. E men halfintaa ɗun goɗɗo, ko bankiiji gasayɗi on newinannde ñamaande men wattata e sooke mun. Fii si on yoɓɓii yo woɓɓe kadi waawe ñawleede. E hitaande kala men ɓeyditay haa ɓantal demal ngal huuɓa leydi ndin e nder dumunne pooɗiiɗo.

Jawdi ndin, laamu ngun ko hay huunde serindaaki. Ko e saa’i jowaɓo e hoore subaka men hewti ɗoo hanki immorde Telemele, heerikoo, Sagale, Caangel Boori. Kilomeeter 25 gila duuɓi, haa ko wonuɗen ɗoo ɗun waɗaaka ndole, fii jogindirgol ɗatal ngal.

E lewru noowammbur 2023 mi aruno Kunndaara mi rewri e ngaal ɗatal, mi yi’i masinji no golla fii yiitindingol on km 25 haa ka woni ɗoo ɗun gasaali. E ngal ko men arata ko a pew oto amen goo yaha ka fonngo hakkee ndugguwii. Ko alla faabii men.

Ko fii honɗun haɗi gila lebbi sappo e jeetati golle ɗen lannaali. Mi humpondiray e yaakitoraaɗo fii ɗate ɗen fii muuɗun. Sabu miɗo anndi ɓantal demal ko bee yaada e ɓantal ɗate. Ko bee ƴanɗe hara hinaa laana-baaki.

Ɗun no tawaa e faandaareeji ɗi yaakitorde fii ɗate nden halfinaa. Ko yo tawu ɗoo e hitaande nden lannude yo taawu laana-baaki luttaa hay e nokku e hoore canɗi Gine ɗin. Ɗun no lanndii golle buy, e aƴƴere. Kono si ɗun laataaki ngaluuji buy boyray en.

Ko ɗun si tawi ko bee men ƴewtoo on sabu yiidigal men ngal jiñinay gollooɓe ɓen rerɗinaɓe e golle maɓɓe ɗen. Miɗo jarna on sabu dokke ɗe waɗanɗon men ɗen.

Mi weltorii, e kadi on hollii wonnde hiɗon waawunoo waɗude ɓuri nii tentinii si ardiiɓe ɓen no jonnitude on hannduyeeji mon ɗin fow. Mi etoto fii yo fodaareeji Lanɗo men on, Seneral Maamadii Dummbuyaa fow yo ñinne no haaniri e nokku ka haani. Hita on haaɓu lannditee hannduyeeji mon ɗin fii no tottireɗon haqqeeji mon ɗin. Fii yo tawu ɗoo e ko arata hara men ñinnii ko heewi.

Remooɓe e aynooɓe Kunndaara, men golliday e mon, fii yo tawu hara e nder ko dummunne hakindiiɗo, Bajaar e Kunndaara yo wonu  saagaare ginenaaɓe ko ɗun woni haɓugol baasal, ko ɗun woni liggagol fii yo sonnaaɓe ɓen finu, firna. Sabu si on wattanii hilla mojobe ɗen fow, ko mojobe sonnaaɓe.

Miɗo jarna on sanne.

Yewtere Ardiiɗo yaakitoraaɓe ɓen ka Jihaara Sagale

Ñannde 25 awiriilu 2025

On tinii e nder musidal, hino hitti ka yimɓe ɓen teddina finaa-tawwaaji men ɗin, e ɓure men ɗen. Ko goonga e nder ndee hitaande ɗoo men tawaama e Jihaaraaji buy  e nokkeeli sertuɗi wano : Timmbo, Kankan e hannde Sagale no gasa janngo men yaara nokku goo. Ɗun ɗoo no holli wonnde Gine ko leydi diina.

Ɗun no jeyaa e maandeeji men ɗin, Laamu ngun immorde e ardiigu ngun no haani wallitaande fii no ndee maande tabitira ñiiɓa e nder ngenndi ndin fow haa yawta keeri e nder leyɗe Hirnaange Afiriki. E si on wattanii hilla wonuɓe ɗoo ɓen no iwri e leyɗe fow e nder hirnaange Afiriki. Ko wano non si Jihaara waɗi e nokkeeli goo wano Tuubaa (Gaawal).

Ɗun no holli Hawtaandi Gine ndin ko leydi Diina. Ɗun no haani wonude ɓural tabitungal e duumotoongal.

Yewtere Ardiiɗo yaakitoraaɓe ɓen Saaeɓoyɗo

Ñannde 27 Awiriilu 2025

Hiɗon anndi hinaa mi koɗo Saareɓoyɗo. Miɗo anndi caɗeele mon ɗen. Miɗo anndi hannduyeeji mon ɗin.

Nde tawnoo ko mi ardiiɗ e yaakitoraaɓe ben, ardiiɗo laamu ngun, mi tawu ko bee mi ara mi hiwroo on.

Hiɗon anndi ko mi maanditii fewɗo mi arunoo ɗoo wonii nii lebbi 18. Miɗo annditi ɗun haanii. Mi yottinay e ardiiɗo on Seneral Maamadii Dummbuyaa. Sabu ko lanndiɗon kon, ko ko haani.

Laawol hakkunde Kunndaara e Saareɓoyɗo e hakkunde Saareɓoyɗo eKandika. Sabu Saareɓoyɗo ko tintorgal.

Mo iwii Senegal, o arii ɗoo, o yiɗay weltorgol wonugol ginenaajo. Ko ɗun waɗi si tawii ko farilla wonannde ardiigu ngun gollugol ɗoo, totta on haqqeeji mon ɗin. Wano: laawol e ƴanngal hakkunde mon e Kummbiya, ilan yiite, e yulirɗe interneeti e tentinii duɗe e ñawndorɗe.

Mi ƴetantaa on aadi.  Sabu ontigi waawataa ɗaynude esiraaɓe mun kaa? Mo waɗii ɗun haray ko kanko anndi ko honno o yiltoroyta. En wakkilotoo, kono ko adii kon en wakkiloto winnditoɗen. Ko “kit”jelu ŋakkira ɗon? Nayi.

Awa, Perefee, hiɓe ŋakkiraa “kit” (aalaaji) nayi fii winnditagol, ko gerugol no ɓe henndoraɗi kisan. Ɗun ko go’o. Winnditagol ngol ko farrilla e mon. Mi yiɗaa naatude e fensitugol ko fii honɗun winnditantoɗon. Anndee tun ko ɗun wallata en fii yo e yawtu ndee teere ɗoo.  Ko honɗun woni yawtugol teere? Si ɗun ɗon waɗii haray en waawataa yiltitaade ɓaawo. Ko wakkilagol haa fow winnditoo. Haray fow wonii ɓii-leydi. Sabu mo alaa kaydi no wa’i wa si tawaaka. Mo tawaaka ko nokkanteeɗo. Ko o seytiniwoo ɓe innay o tawaaka. Waɗen feere heɓen kaydiiji ɗin hara e nder aduna on ka yaaruɗen woo anndoto ko en ɓii-leydi Gine. Si ɗun ɗon feƴƴii, ko lutti kon en wakkiloto. Fii laawol ngol, fii ƴanngal ngal e ko lutti kon fow sabu ko ɗun woni golle meen ɗen.

On jaaraama on weltanaama. Ɓurtee jogondirde, ɓurtee jogondirde, ɓurtee jogondirde, ɓurtee ɓannitude fow. Ngol winnditagol, alaa leƴƴi-leƴƴuure, alaa dinna haray fow no fota ka hannduyeeji e ka waɗɗuyeeji. Wakkiloɗen mooɓiten , fii e nder ɗii duuɓi arooji no leydi men ndin jalbira.

On jaaraama, on weltanaama, hiɗon hooloraa.

Arano e Yaakitoraaɓe ɓen ka ƴawnugol raaya.

Dara ñannde 29 awiriilu 2025

On jaaraama, on jaaraama fota yo jannganaakuuɓe e jannooɓe. Ko welo-welo mawɗo wonanin-mi sabu ko teddiniriɗon-mi kon tawdegol e mon fii ƴawnugol raaya ngenndi men ndin.

Ko kuugal maandinngal. Miɗo tamƴinii wonndema jannooɓe on ɓen yewtii on firo yimugol gallol nginngiyankowol ngol e ƴawnugol raaya ngenndi ndin bimmbiwoo-bimmbi. Ngal kuugal no anndintina en bimmbiire kala jeyeede men e ndii ngenndi. Maanditee fota wonnde ko en Ginenaaɓe.

Tippude e ɗun, ko aldaa e miijo goo, woni ko jiwo maa ko gorko, noone kala no o innetee ko en ɓiɓɓe Hawtaandi Gine. Ko mi innato on, ko yo on wakkilo janngon, ganndal nafayngal nafa leydi ndin, wonon nafooɓe leydi ndin e wurin winndere nden. E ngol laawol ɗon miɗo wakkilina on. Miɗo weltii tawde jiwɓe no duuɗi en mon sabu ko kamɓe ɓuri ɗuuɗude e nder leydi ndin.

Si on janngii, ko mussiddaaji men ɗin ɓantotoo, sabu huɓindiiɓe gannde wonndiigu hollii wonndema si jiwo janngii haa ka suudu sappoɓuru o waɗii BEPC si o accitii, ɓiɓɓe makko ɓen feƴƴayɗon. Ko ɗun holli haray jamaa men on fow wonii huɓindiiɓe ƴellitiiɓe. Awa jiñinen sonnaaɓe ɓen, ɓe yaha ka jannde.

Miɗo jarna jannooɓe ɓen ka duɗal Daara ɗoo, rerɗina on e wakkilaare mon nden. Sabu hiɗon rerɗinde jamaa fii jannde fayɓe ɓen.

On jaaraama, kono si mi arii haa ɗoo, mi rerɗinay on fahin fii yo on yahu winnditoyoɗon on fow, sabu hiɗon haani heɓude kaydi jibinannde e kartal suɓo-suɓo.

E kadi yewtee mawɓe mon ɓen, yo ɓe winnditu on wonndude e kaydi jibinannde ndin. Yeru ɓe alaa ben yo ɓe ɗaɓɓanɓe, fii yo on heɓu rewro wajjo tabitungo.

Ngon rewro wajjo tabitungo, ko maande mon nden non. Hiɗon anndi batte kolli ɗin wonannde neɗɗo kala ko bojjo? Hay si ko siwtaaɓe ɓe nanndataa batte kolli. Ko wano non rewro wajjo tabitungo ngon, ko ngon winndorton ɗoo e yeeso ka woniwoo. Si on hewtii duuɓi kellifuyee tippude e sariya on, duuɓi 18, ko ngon rewro heɓirton kala kaydi ndi lanndi ɗon.

Awa miɗo rerɗina on, wakkilina on, mi weltike fota, e mi wattanay hilla e ko hoorejo mon on holli kon. Men jinndito hen seeɗa kono yiltitee ka cuuɗi janngirɗi mon, sabu en haanaa neeɓude ɗoo. Men jentoto on fii anndugol ko honɗun ɓuruɗon faaleede fii yo on ɓurtu yiɗude duɗal mon ngal.

On jaaraama sanne, ñalee e jam.

Ardiiɗo Yaakitoraaɓe ɓen ka saare Urus

Urus ñannde 26 aawiriilu 2025

On tinii miɗo anndi Peer Bari moƴƴa non, gila neeɓii, gila e kitaale 1985, 1986. Ko ɗun woni gilaa neeɓii sabu nadine Bari yo Alla hinno. Gila ontuma mi yiɗi mo mi hoolii mo. Si o ariino Konaakiri men yiidayno men yewtida.

E miɗo ŋaldi e nunɗal oo neɗɗo, giggol makko diina no tiiɗi e o eltii taalibaaɓe ɗuuɗuɓe e nder Hawtaandi Gine ndin.

Ɓay o feƴƴinii, hari mi alaa  Gine, ko ɗun hanno mi ara , mi yarlina on e mi annda saare Urus nden, nde tawata ko innde nden tun mi anndunoo. Miɗo anndi ko ɗoo keretiyen ngenndi men ndin arata juuragol. E miɗo mari goreeɓe araynooɓe fattinoo ɗoo e saa’i goo, si ɓe hettitii giyaa, ɓe ruttoo, ɓe toppitoo e nguuree maɓɓe on.

Awa min no wonanili hajju, mi tinii kadi yenaale kardinal Rober Saara, ɗun no jeyaa e ngalu taarika ngenndi men ndin.

On jaaraama ko newnanin-mi yi’ugol ɗun. Miɗo weltanoo Alla ko okkin-mi cellal e ngurndan haa mi waawi arude juuragol yenaande Peer Bari.  

ALY SAADI RÉAFFIRME LE SOUTIEN DE LA COMMUNAUTÉ LIBANAISE AU GOUVERNEMENT GUINÉEN

Conakry, le 6 octobre 2025 – Le Premier ministre, Chef du Gouvernement, M. Amadou Oury BAH, a reçu en audience une délégation de la communauté guinéo-libanaise conduite par M. Aly Saadi, Président d’honneur de la communauté libanaise de Guinée.
Cette rencontre s’inscrit dans le cadre du renforcement des liens historiques, économiques et sociaux qui unissent les deux communautés depuis plusieurs générations.

Au sortir d’audience, M. Aly Saadi a salué la nouvelle dynamique impulsée par le Gouvernement sous le leadership du Président de la République, Chef de l’Etat, le Général Mamadi Doumbouya. Notamment à la suite de l’adoption de la Constitution et de la fixation de la date de l’élection présidentielle au 28 décembre 2025.

Il a exprimé, au nom de la communauté libanaise, le plein soutien aux autorités guinéennes ainsi que la volonté d’accompagner le pays dans cette nouvelle phase de son développement.
« Nous restons attachés à la Guinée, notre seconde patrie, et continuerons à investir dans tous les secteurs pour encourager la croissance et l’emploi », a-t-il déclaré.
Le Premier ministre a salué cette démarche et rappelé que la société guinéenne est une et indivisible, sans distinction aucune.

Il a encouragé la communauté guinéo-libanaise à poursuivre ses efforts d’investissement et de solidarité, tout en réaffirmant la volonté du Gouvernement de promouvoir un climat favorable aux affaires et au développement partagé.